45 aastat oma elust elasin ma nö oma peas. Mu intuitsioon on olnud alati tugev, aga ma ei kasutanud seda ja ignoreerisin täiega.
See ignorantsus lükkas mind veel ja veel sügavamale kontrollivajadusse ja pidevasse võitlemisse.
Kogu elu oli üks suur võitusväli. Soov midagi tõestada, võidelda teiste võitlusi, ematseda.
See oli väga kurnav. Pall pidi kogu aeg õhus olema, sest ainult nii tundusin ma sellesse ellu sobituv ja väärtuslik.
Kui ma õppisin ennast kuulama, siis muutus kõik.
Ma sain rahuneda, ma suutsin lõdvestuda ja hakkasin ennast mõistma. Ma õppisin vahet tegema hirmul ja intuitsioonil.
Kas sina kasutad oma intuitsiooni?